Mis tegelikult toimub kehaga talisupluse ajal?

Talisuplus on hea viis enda karastamiseks, kuid uisapäisa ei maksa siiski jääauku hüpata, sest sellel võivad olla ootamatud tagajärjed.

«Kerge suplus külmas vees stimuleerib keha kohanemisprotsesse ja mõjub hästi immuunsüsteemile ning rasvade ja suhkru ainevahetusele, unustamata külmašoki käivitatud hormonaalreaktsiooni põhjustatud meelehead,» rääkis sporidbioloog Kristjan Port. Lühiajaline talisuplus on tema sõnul pigem karastav kui sportlik tegevus, sest neljakraadises veel jääb kehalise koormuse aeg üsna lühikeseks. Sellegipoolest kaasnevad talisuplusega ka riskid, millele peaksid erilist tähelepanu pöörama vererõhu ja südameprobleemidega inimesed. Neil tuleks enne selle tegevuse harrastamist kindlasti arstiga nõu pidada.

«Talisuplusega kaasneb tugev erutus, nahaalused veresooned tõmbuvad kokku ja vere ootamatu ümberpaigutus suurendab südame koormust, enamikul juhtudel kaasneb veel ka hingeldamine,» lausus Port. «Liigne hingeldamine võib tekitada teadvusekao ja süda võib ootamatult kasvanud koormuse tõttu seiskuda.» Külmašoki tulemusel võib inimene tema sõnul kaotada ka orientatsioonivõime ja siis ei suuda ta enam selgelt mõtelda ega sihipäraselt tegutseda. Nii võib inimest haarata paanikahoog.

Seetõttu tuleks alustada väikeste koormustega, kuid olla süstemaatiline. «Jääauku hüppamise asemel peaks esmalt paar nädalat külma dušiga harjutama ja alustades on parem kiire šoki asemel külma aeglaselt lisada,» lausus Port. Külma vette minnes tasub tema sõnul riskide minimeerimiseks sõber kaasa võtta.

Peale selle võiks esialgu hoida pea vee peal, sest külmas vees on tunduvalt raskem hinge kinni pidada. Hoolitsema peab ka selle eest, et veest oleks võimalik kiiresti väljuda. Külmas vees väheneb inimese liikumisvõime märgatavalt juba 5–10 minutit pärast vette sattumist. Veest väljumine neid protsesse ei peata, mistõttu peab soojad riided kiiresti selga panema.
Terve inimene Porti sõnul tavaliselt talisuplust kartma ei peaks. Tema sõnul on talisuplejaid haiglasse sattunud vähe, sest enamik selle harrastajaid pööravad tervisele keskmisest rohkem tähelepanu ja see hoiab nad haiglast eemal. Kuid Port rõhutab siiski, et maailmas on ka piisavalt hoiatavaid näiteid selle kohta, kuidas talisuplus on õnnetult lõppenud, mistõttu tasuks kahtluse korral enne selle alaga tegelemist ikkagi arsti poole pöörduda.

Saunast jääauku minemine ei kujuta endast Porti sõnul tavaliselt samuti ohtu, sest terve inimese keha temperatuur on stabiilne. «Kaine inimene reguleerib päris hästi sauna ja külma protseduuri vahel toimuvat ning jahtumise ebamugav tunne saabub ohu olukorrast oluliselt varem,» ütles Port. Küll aga tuleks tema sõnul tähelepanu pöörata sellele, et paljajalu võib külmal pinnal kergesti kukkuda või külmast tundetut jalataldu tugevalt kriimustada, mistõttu oleks saunast külma vette minnes alati kasulik sõber kaasa võtta.
Aastavahetusel karastasid end külmas vees paljud ameeriklased, aga ka näiteks hollandlased. Marika Jahilo, kes võttis aastavahetust sel korral vastu Hollandis, käis 1. jaanuari keskpäeval Haagi rannas uudistamas, kuidas toimub massiline talisuplus.

«Meeleolu oli suurepärane. Ilm oli suurepärane, 12–15 kraadi, ja meeleolu tekitasid väga head DJ-d,» ütles Jahilo. Veel jäi talle silma hollandlaste tohutu energilisus ja rõõm, millega nad sellesse ettevõtmisesse suhtusid. «Näha oli, et osa inimesi tuli otse uut aastat tähistamast ja nii oli meil seal tõeline pidumeeleolu,» sõnas Jahilo, kes võrdles ettevõtmist Tartu maratoniga. «Neid talisuplejaid on Hollandis tuhandeid, võiks öelda, et igal pool, kust ühe korraliku mereranna leida võib.»

Haagis sai alla rannale kolme euro eest ja sellest rahast üks euro läks heategevuseks. Peale selle kostitasid sponsorid suplejaid söögi- ja joogipoolisega.